Euroopa õhukvaliteet paraneb, kuid saastetase on paljudes piirkondades endiselt tervisele ohtlik

Mugavuse huvides on see toode tõlgitud EL-i asutuste tõlkekeskuse teenuseid kasutades. Kuigi kõik on tehtud täpsuse ja täielikkuse tagamiseks, ei saa me seda garanteerida. Seetõttu ei tohiks juriidilistel ega ametlikel eesmärkidel sellele tugineda. Ametlikuks versiooniks tuleks lugeda ingliskeelne originaaltekst.

EEA ülevaade "Europe's air quality status 2024" (Euroopa õhukvaliteedi seisund 2024. aastal) kajastab 2022. ja 2023. aastal Euroopas mõõdetud peamiste õhusaasteainete tasemeid ning võrdleb asjaomaseid kontsentratsioone ELi õhukvaliteedi standardites ja WHO tervisepõhistes suunistes esitatud lävenditega. 2022. aasta andmed on lõplikud ja aruandvate riikide poolt valideeritud, kuid 2023. aasta analüüs rajaneb esialgsetel andmetel.

EEA analüüsist selgub, et Euroopa õhukvaliteet paraneb, ent kõikjal Euroopas ei järgita veel ELi standardeid. 2022. aastal registreeris ELi aastasest piirnormist kõrgema tahkete peenosakeste kontsentratsiooni vaid 2% Euroopa seirejaamadest. Siiski puutuvad Euroopa linnade elanikest peaaegu kõik (96%) kokku WHO suunisväärtust ületava tahkete peenosakeste (PM_2,5) kontsentratsiooniga.

Tahked peenosakesed on kogu Euroopas suurimat tervisekahju põhjustavad õhusaasteained. Need osakesed pärinevad eeskätt tahkekütustest, mida kasutatakse elamute küttesüsteemides, tööstuses ja mootorsõidukites.

EEA ülevaade toob esile ka piirkondade ja riikide märkimisväärsed erinevused ning sedastab, et saastetase on kõrgeim Kesk- ja Ida-Euroopas. 2022. aastal oli tahkete peenosakeste kontsentratsioon WHO suunisväärtusest madalam üksnes Islandil. ELi piirnormist kõrgemad kontsentratsioonid tuvastati kolmes ELi liikmesriigis: Horvaatias, Itaalias ja Poolas.

Euroopa roheleppe raames kehtestatud nullsaaste tegevuskava seab 2030. aasta sihiks vähendada tahketest peenosakestest tingitud enneaegseid surmajuhte 2005. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55% ning pikaajaline eesmärk on märkimisväärse tervisekahju puudumine 2050. aastaks. Selle aasta esimeses pooles jõudsid ELi asutused kokkuleppele välisõhu kvaliteedi direktiivide muutmise ettepanekus, mille eesmärk on viia ELi õhukvaliteedi standardid paremini kooskõlla WHO suunisväärtustega ning toetada nullsaaste tegevuskava eesmärkide saavutamist.

EEA ülevaade kajastab esimest EEA 2024. aasta Euroopa õhukvaliteedi paketi raames tehtud analüüsi. EEA avaldab aasta teises pooles ülevaated, mis käsitlevad õhusaasteainete heidet ning õhusaaste mõju ökosüsteemidele ja inimeste tervisele. Need ülevaated hõlmavad ka halvale õhukvaliteedile omistatavate surmajuhtude ja haigestumuse hinnangulisi näitajaid.