Eesti soovib NATO tippkohtumiselt võimearenduse kiirendamise kokkulepet ja kaitsekulude tõstmist

14. juunil Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumise teisel päeval arutavad kaitseministrid juulis toimuvat Washingtoni tippkohtumist ette valmistades NATO heidutuse ja kaitse tugevdamist, kaitsekulude tõstmist ja kaitsetööstuse tugevdamist. Eesti, Läti ja Leedu tutvustavad ühiselt välja pakutud võimearenduse initsiatiivi, mille peamiseks eesmärgiks on kiirendada kõige kriitilisemate võimete arendamist ning laskemoona hankimist NATO kaitseplaanide jaoks.

"Arvestades, et Venemaa väed on hetkel suuremad, kui nad olid sõja alguses ja nende kaitsekulutused on sel aastal tõusnud erinevate avalike allikate andmetel ligi 9%-ni SKTst (Washington Post - 8.7%), on selge, et julgeolekuolukord on kriitiline ja rahunemise märke lähiajal ei näita. Ukraina võit ning Venemaa kaotus on atlandiülese julgeoleku kindlustamisel äärmiselt oluline ent peame ka ise ühiselt senisest enam tegema, et allianssi kaitse oleks parimal moel tagatud. Oluline on kriitilisi sõjalisi võimeid kiirelt soetada," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

"Kolme Balti riigi esitatud võimearenduse initsiatiivi idee seisneb selles, et liitlased annaksid tippkohtumisel poliitilise lubaduse investeerida NATO kaitseplaanide vaatest kõige kriitilisemate võimete arendamisse (nagu näiteks õhukaitse ja kaudtuli) ning laskemoonavarude hankimisse ning viiksid need hanked ja võimearendused lõpule lühiperspektiivis," selgitas kaitseminister Pevkur. "Seejuures rõhutame eelkõige seda, et Euroopa liitlased (kuid ka Kanada) peavad võimeid arendama rohkem ja kiiremini ning võtma seeläbi suurema vastutuse Euroopa kaitse eest, et jagada võrdsemalt koormat USA-ga."

Kaitseministrite kohtumise heidutuse ja kaitse osas on fookuses NATO kaitseplaanide rakendatavus. "Soovime kinnitada täna ettepanekud, et tugevdada NATO sõjalist juhtimist. Need täpsustavad muuhulgas mere- ja maaväe operatsioonide juhtimist," ütles kaitseminister Pevkur. "Kindlasti on oluline saada ka ülevaate liitlaste poolt NATO kaitseplaanidesse panustavatest vägedest, sh puudujääkidest, mis tulenevad pikaaegsest kaitsevaldkonna alarahastusest."

Pevkur märkis, et praeguste andmete kohaselt jõuab ca 2/3 NATO liitlastest 2024. aastal 2% täitmiseni, kuid see pole täna põhjus tähistamiseks või teineteise õnnitlemiseks. "Näeme järjest selgemalt, et Vilniuse tippkohtumisel kinnitatud NATO kaitsekulude miinimumtase 2% ei ole piisav," ütles kaitseminister Pevkur. "Et kõrvaldada tänaseid puudujääke ja täita NATO kaitseplaanide vajadusi, peaksid kõik liitlased liikuma vähemalt 2,5% tasemele ning tahame selle tulevikus muuta NATO-s uueks sihttasemeks."

Lisainfo: [email protected]