Euroopa Nõukogu eksperdid andsid Eestile soovitusi avalikule teabele juurdepääsu suurendamiseks

"Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamine on osa meie üldisest õigusest informatsioonile ning läbipaistvuse ja avalikkuse põhimõttel on oluline roll demokraatia hoidmisel," märkis justiitsminister Madis Timpson, kelle sõnul on konventsiooni eesmärk kehtestada Euroopa Nõukogu liikmesriikides ühetaolised miinimumnõuded ametlikele dokumentidele juurdepääsu võimaldamiseks.

Justiitsministri sõnul peavad Euroopa Nõukogu eksperdid Eesti seadust üldiselt konventsioonile vastavaks ning seejuures tehti neli ettepanekut, kuidas seadust parandada. Ettepanekutest olulisemana soovitab ekspertrühm paremini tasakaalustada erinevaid huve teabele juurdepääsupiirangu seadmisel ja teabenõuete lahendamisel - kaaluda ei tule üksnes võimalikku kahju, mida teabe avalikustamine endaga kaasa tooks, vaid ka avalikku huvi ehk õigust informatsioonivabadusele.

"Nõustume, et sellist kaalumiskohustust avaliku teabe seaduses sõnasõnalt sätestatud ei ole. Samas oleme oma vastuses ekspertidele selgitanud, et meil valitsebki seaduses põhimõte, mille kohaselt on teabe avalikkus reegel ja juurdepääsupiirangud avalikule teabele erandid. Juurdepääsupiirangud peavad olema põhjendatud ja nende seadmise õiguspärasust tuleb kaaluda ka teabenõude saamisel.
Igal juhul tuleb väljastada see osa teabest, millele juurdepääsupiirangud ei kehti," selgitas Timpson.

Justiitsministeeriumis on parasjagu töös avaliku teabe seaduse analüüs, mille eesmärk on teabe kättesaadavuse ja läbipaistvuse suurendamine ning selleks sobivate lahenduste leidmine. "Euroopa Nõukogu ekspertide hinnangut saame selles töös nüüd arvesse võtta ning ka teiste liikmesriikide kogemusi ja praktikaid kasutada," sõnas minister.

Ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsioon avati allakirjutamiseks 18. juunil 2009. aastal Tromsøs ja jõustus 1. detsembril 2020.

Eksperthinnanguga ning Eesti kommentaaridega on võimalik tutvuda siin.