Raport: Euroopa Komisjon kiidab Eesti õigusriiki

Pakosta tunneb head meelt, et Komisjon tunnustab Eestit kui kohtusüsteemi digitaliseerimise poolest esirinnas olevat riiki, kus kohtuasju menetletakse kiiresti. "Siit on meil muidugi võimalik edasi veel paremaks minna," sõnas justiits- ja digiminister.

"Eesti ajakirjanikud ja sõnavabadus on samuti hästi kaitstud, ent murelikuks teeb, et kasvava ohuna mainitakse raportis poliitikute ja ettevõtjate survet eelkõige uurivatele ajakirjanikele," ütles minister. Olulise arenguna märgiti raportis Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise kava, millega soovitakse tugevdada avalik-õigusliku meedia sõltumatust ning kindlustada selle jätkusuutlik rahastamine.

"Hea meel oli lugeda, et kiidetakse ka meie korruptsiooniennetuse järjepidevust ja head toimimist ning positiivse arenguna toob raport välja Riigikogu katuseraha jagamise lõpetamise," lausus Pakosta. "Raport sedastab sedagi, et erakondade rahastamise raamistiku tugevdamiseks vajalikke norme ei ole jätkuvalt muudetud, ent raporti ilmumise ajaks on ministeeriumidele seaduseelnõu kooskõlastuseks saadetud. Erakonnaseaduse muudatustega suurendame erakondade ja teiste valimistel kandideerijate poliitilise tegevuse ja rahastamise läbipaistvust," rääkis ta.

Negatiivset tähelepanu on tänavuses raportis saanud Riigikogus kasutatud obstruktsioonimeede ja eelkõige sellega kaasnenud valitsuse praktika siduda seaduseelnõude vastuvõtmine usaldusküsimusega. Ehkki tegemist on põhiseadusega kooskõlas oleva erandliku võimalusega valitsusele, piirab selline meetod oluliselt nii avalike arutelude pidamise võimalust kui ka huvigruppide kaasamist õigusloomesse ja seeläbi saab kannatada tõenditel põhinev poliitikakujundamine, ütleb raport.

Jätkuvalt vajab tähelepanu kohtunike järelkasvu tagamine, sest ametiga kaasneb märkimisväärne töökoormus ja noortel talentidel ei ole ameti vastu suurt huvi.

Euroopa Komisjon avaldas 25. juulil Eesti kohta viienda aastaaruande, mis annab ülevaate õigusriigi olukorrast Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides. Õigusriigi seisukorda hindab Euroopa Komisjon oma aruandes nelja põhivaldkonna kaudu: kohtusüsteem, korruptsioonivastane tegevus, meediavabadus ja meedia mitmekesisus ning muud riigi institutsioonidega seotud tegevused. Sel korral kaasati õigusriigi ülevaate protsessi ka neli Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimisi pidavat riiki, kes on teinud siseriiklikult õigusriigi suunal märkimisväärseid edusamme: Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia.

Euroopa Komisjoni aruandega ning Eesti kohta koostatud raportiga saab tutvuda siin.