Pevkur: kaitse-eelarve põhifookus on laskemoonal

Kolmapäeval valitsuse kinnitatud riigieelarve strateegia lisab 1,6 miljardit eurot pikamaa laskemoona soetuseks 2031. aastani. Lähiaastail investeerib Eesti laskemoona kuni veerand kaitse-eelarvest.

"Olen tänulik Eesti inimestele, kes on võimaldanud riigikaitsjatele need vahendid meie ühise julgeoleku tugevdamiseks - et siin oleks turvaline elada, peret kasvata või investeerida. Kaitse-eelarve põhifookus saab lähiaastatel olema laskemoonal. Loomulikult on kaitsevägi alati valmis kohe Eesti rahvast ja riiki kaitsma, kuid täienevad moonavarud on siiski vajalikud, muuhulgas selleks, et vastast tema enda territooriumil mõjutada," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

"Meie vastutusrikas ülesanne on pinevat julgeolekuolukorda arvestades jõuliselt riigikaitset edasi arendada ja kaitseväe musklit kasvatada," lisas Pevkur. "Oleme tõestanud, et saame sellega hakkama - juba varasemalt plaanides olnud moona osas on juba lepinguid 1,9 mld väärtuses ja jätkame hangete tegemist, et moonalaod võimalikult kiiresti maksimaalselt täis oleksid."

Eesti investeerib aastail 2025-2028 sõjalisse riigikaitsesse igal aastal vähemalt 3,3% sisemajanduse kogutoodangust. NATO liitlaste võrdluses on Eesti praegu teisel kohal Poola järel ja USA ees. Aastail 2025-2028 on kaitse-eelarve kogumaht 5,6 miljardit eurot, millele valitsus lisas eelarvestrateegia läbirääkimistel veel 1,6 miljardit eurot pika laskeulatusega relvasüsteemidele moona soetuseks 2031. aastani.

"Rohkem kui 50 protsenti kaitse-eelarvest on suunatud hangetesse ehk otseselt kaitsevõime loomisse. Meie eesmärk on, et iga maksumaksja usaldatud euro tugevdaks maksimaalselt Eesti kaitsekilpi nii maal, õhus kui ka merel," ütles kaitseminister Pevkur.

• Esimesed mitmikraketiheitjad HIMARS tarnitakse Eestile 2025. aastal. Selle raketisüsteemi soetamisega tekib võime anda hävitavaid täppislööke süvavõitluse alasse kuni 300 kilomeetri kaugusele.
• Diviisi koosseisu luuakse kolmas liikursuurtüki pataljon, millele Eesti hangib Prantsusmaalt 12 ratastel liikursuurtükki Caesar. Need lisavad meie suurtükiväele mobiilsust.
• Eesti kagusuuna kaitse muutub tugevamaks, kuivõrd 2. jalaväebrigaadi manööverüksused viiakse veoautodelt üle uut tüüpi soomukitele.
• Jätkub mehitamata õhuründepatarei arendamine 2025. aastal tarnitava varitseva õhuründemoonaga. Tankitõrje valdkonnas hangime ennast tõestanud Javelin ja Spike LR rakette.
• 2025. aastal lisandub Eesti õhukaitsekilpi keskmaa õhutõrje võime Saksa pärituolu Iris-T süsteemiga. Samuti jätkuvad Poolas toodetud kaasaskantava õhutõrjesüsteemi Piorun laskeseadmete tarned.
• Mereväes jätkub rannikukaitse divisjoni varustamine ja 2024.a alanud väljaõpe relvasüsteemidele. Laevatõrje raketisüsteemid ja meremiinid suurendavad oluliselt võimet mõjutada vastase meresihtmärke.

Iseseisva kaitsevõimega rööbiti arendame edasi ka NATO kollektiivkaitset. Selleks rajame nii täiendavat taristut kui paneme rõhku kaitseplaanide läbiharjutamisele koos liitlastega. Samuti on järgmisel aastal plaanis korraldada õppekogunemisi kuni 17 000 reservväelasele. Täieneb Kaitseliidu varustus ja lisaks sellele suureneb Kaitseliidu iga-aastane toetus 2028. aastaks üle 66 miljoni euro.

Iseseisva kaitsevõime tugevdamise kõrval jätkame ka Ukraina abistamist 0,25% ulatuses sisemajanduse kogutoodangust ja püüame seda teha võimalikult suures osas Eesti kaitsetööstuse toodete abil. Lisaks valmistame ette kaitsetööstusparki laskemoona, lahingumoona, nende komponentide ja lõhkeaine tootmiseks.

Kaitseministeeriumi valitsemisala on kärpimisel solidaarne teiste valdkondadega. Täitsime oma kärpe-eesmärgi ehk nelja aasta peale hoiame kokku ligi 24 miljonit eurot, mille suuname Ukraina toetamisse.

Lisainfo: [email protected]