Kaitseminister riigikogus peetud strateegiakõnes: eesmärk on tagada vabaduse ja rahva püsimine läbi aegade

Allianss on selgelt kinnitanud, et kaitseme end esimesest meetrist alates ja vajadusel hävitades vaenlast ka vastase territooriumil. See on ainuõige arusaam, sest pole midagi olulisemat rahva ja riikluse vaatest kui säilitada vabadus. Vabadus ning vaba riik meie lastele ja lastelastele. Meie pikaajaline eesmärk on tagada kindlustunne igale eestimaalasele, et Eesti on tugevate liitlassuhetega turvaline riik, kus meie vabadus ja rahvas püsib läbi aegade, sõnas kaitseminister Hanno Pevkur arengustrateegia "Eesti 2035" kõnes Riigikogus.

"Välimine oht meie kehtivale põhiseaduslikule korrale pole olnud 1991. aastast nii suur, kui ta on lähiaastatel. 2022. aasta 24. veebruaril, Eesti riigi sünnipäeva esimestel tundidel alustas Putin täiemahulist invasiooni Kiievile, eesmärgiga hävitada Ukraina riik ja rahvas," sõnas Pevkur, lisades, et sellega kustus läänemaailma lootus Venemaast kui rahumeelsest partnerist.

Eesti riigikaitse aluseks tõi Pevkur kolm sammast - kaitsetahe, kaitsevõime ja kaitsekoostöö. Just need on Eesti riigikaitse arendamisel fookuses.

Eesti ühiskonna toetus relvastatud vastupanule on viimastel aastatel püsinud üle 80 protsendi ning kaitsetegevuses on valmis osalema ligi kaks kolmandikku elanikkonnast. Väga kõrgel püsib ka eestlaste toetus liitlaste kohalolule. Oluline kaitsetahte mõõdupuu on ka inimeste valmisolek riigikaitse rahastamise täiendavaks finantseerimiseks, mida toetab 72% eestimaalastest.

Pevkur rõhutas, et kaitsetahe pole aga midagi, mis püsib iseenesest. Sellega peab pidevalt tegelema ja ühe sammuna selleks on riigikaitseõpetuse kohustuslikuks muutmine eelmise aasta 1. septembrist. Teine pool on aga tööandjate suhtumine - täna on valmis 66% tööandjatest tasustama reservväelaste osalemist õppekogunemistel.

Oma kaitsevõime tõstmisega on Eesti tegelenud kiireloomuliselt. Kaitse-eelarve on viimase paari aastaga pea kahekordistunud ning minister tõi oma kõnes välja, et protsentides sisemajanduse kogurikkusest oleme jõudnud 3,4% tasemele, mis värskeimate hinnangute kohaselt asetab Eesti NATO liitlaste seas Poola järel ja USA ees lausa teisele kohale.

Aastatel 2022-2024 oleme soetanud üle 700 miljoni euro eest laskemoona ning juba on sõlmitud lepinguid tulevasteks aastateks ligi miljardi eest. Lisaks avaldas Pevkur lootust, et koos praegu käimasoleva riigieelarve protsessist lisanduvate vahenditega saab aastatel 2022-2028 Eesti laskemoona ostude kogusumma olema suurusjärgus 3 miljardit eurot.

Oma kõnes tõi minister välja ka soetatud varustuse olulisuse - juurde on soetatud nii K9 kui Caesari suurtükid, mitmikraketiheitjad HIMARS ja juba on kohal laevatõrjeraketid Blue Spear, meremiinid. Saabumas on õhutõrjesüsteemid IRIS-T, Mistral ja Piorun, lisaks on ostetud uued õhutõrjeradarid ja väljavahetamisel kaldaradarid.

Kaitsekoostööst rääkides juhtis minister tähelepanu viimaste aastate NATO tippkohtumistele, kus üheskoos on kokku lepitud aktiivkaitse rakendamise põhimõttes, uutes kaitseplaanides ning väevõime eesmärkides.

Lisaks tõi Pevkur välja, et Eesti on sõlminud kaitsekoostöö leppe Ühendkuningriigiga ja Ameerika Ühendriikidega on kokku lepitud julgeolekukoostöö plaan aastateks 2024-2028.

Liitlassuhete valguses pidas Pevkur oluliseks ära märkida Eesti ja Ukraina kaitsekoostöö leppe, millega Eesti on valmis toetama Ukrainat sõjaliselt vähemalt 0,25% SKT-st. Samuti on Eesti järgnevatel aastatel võtnud eesmärgiks toetada Ukrainat Eesti kaitsetööstuse toodanguga.

Loe kõne täisteksti SIIT(24.49 KB, DOCX).

Public link

Please use the above public link if you want to share this noodl on another website.