Noored ja veebikäitumine andmekaitsemaailmas

Suurim murekoht noorte veebikäitumises on oma andmete liigne jagamine. Kui aastal 2010 võisid noored sotsiaalmeedias oma asukohta jagada, adumata, et ka politsei seda vajadusel näeb, siis nüüdseks on platvormid muutunud. Seega ei ole oluline rääkida noortele konkreetsete platvormide või veebirakenduste ohukohtadest, sest need on pidevas muutumises.

Punak toob välja, et olulised on hoopis meie sotsiaalsed oskused, mis tulevad juba kodust kaasa ja mõjutavad meie hakkamasaamist ka sotsiaalmeedias. Ta usub, et suurimad murekohad on erinevad suhtlemistõrked, kodustega läbisaamine ja eriti koolialguse ärevus, sest taaskord võidakse kohtuda oma potentsiaalsete kiusajatega. Maarja Punak, kes on tegelikult olnud ka veebipolitseinik ja varasemalt noorsoopolitseinik, teab hästi noorte probleemidest rääkida. Ta ütleb, et kui midagi on juhtunud, saavad kõik inimesed kas nõu või abi saamiseks veebipolitsei poole pöörduda. Tihtilugu aga ei julge noored sedagi, sest kardetakse vanemate reaktsioone ja süüdistamist.

Lapsevanemad võiksid nendel teemadel kodus rääkida, et anda lapsele selge signaal - mure korral räägi, isegi kui oled ise valesti käitunud. Olgu selleks kas või poolpaljad pildid internetis, alkoholi või muude mõnuainete tarbimine. Punak koputab ka lastevanematele südamele: "Ärge öelge, et te ei tea TikTokist või muudest platvormidest midagi. Oluline ei ole rakendus, vaid see probleem, millega laps teie poole pöördub. Vanematel on siiski elukogemus ja teadmised, mis aitavad lapsel selle probleemiga üheskoos hakkama saada. Tähtis on kasvatada usaldust lapse ja vanemate vahel".

Aga mida teha kiusajatega? Kui keegi avaldab veebis sinu andmeid, mis peaksid kuuluma vaid sulle? Kuidas ennast siis kaitsta?

Alati saab nõu küsida ka inspektsiooni nõuandeliinilt, kuid veel olulisem on enne mitu korda mõelda ja alles siis teha. Kaasa aitab ka eelnev teadlikkus, et internet ei unusta! Kui oled korra kellelegi midagi jaganud, siis võib see rändama minna. Vaata, keda usaldad, on siinkohal üks märksõna. Samuti on olemas ka eri kiusamisvastased programmid, mis annavad nippe, kuidas sinuga halvasti käituvale noorele vastata. Ka Tartu Ülikooli juures töötab kommunikatsiooni ja meediapädevuse spetsialist Inger Klesment, kes teeb sellel temaatikal vahvaid videoid, mis on suunatud just lastele ja noortele. Kahjuks ei saa me kiusamist ühiskonnast välja juurida, aga saame õppida sellega paremini hakkama saama.

Kuidas üldse veebis ära tunda, et keegi käitub halvasti?

1. Kui on tunne, et midagi võib olla valesti, tee postitustest kuvatõmmis (screenshot) ja edastada see veebipolitseinikule.
2. Kui märkad, et keegi mainib planeeritud enesetappu, teavita kohe 112!

Mis on need kriteeriumid, mida sotsiaalmeedias jagamise juures jälgida?

1. Kui teed teadlikult suurele publikule postitusi, ole aus ja hea.
2. Kui sul on head jutud, siis jaga seda oma sõpradega, keda usaldad.
3. Ära postita alastipilte!
4. Ära jaga teiste inimestega seotud pilte, kui sa pole selleks nõusolekut küsinud.
5. Kui soovid lapsevanemana oma lapsi sotsiaalmeedias näidata, mõtle enne.
6. Mõtle enne postitamist, mis on postituse eesmärk ja kas see, mida jagama hakkad, täidab seda.
7. Vahetevahel tee oma kanalites suurpuhastus - vaata üle kõik, mida jaganud oled, ja kustuta see, mis enam ei kehti.

Turvalist, teadlikku ja läbimõeldud meediakäitumist!

Andmehäälingu 16. jagu kuulatav.