Eesti Panga presidendi sõnavõtt Riigikogus Eesti Panga 2023. aasta aruande esitlemisel

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Olen teie ees selleks, et anda taas ülevaade Eesti Panga tegevusest. Tänan teid selle võimaluse eest.

Et keskpanga tegevusega seotud teemadest on viimase aasta jooksul kindlasti kõige rohkem tähelepanu saanud kiire hinnatõus ja kõrged intressimäärad, siis tahaksin alustuseks rääkida inflatsioonist, majandusest ja rahapoliitikast.

Täpselt nädala eest otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus esimest korda peaaegu 5 aasta järel, et langetame intressimäärasid. Enne seda oli alates 2022. aasta suvest kestnud euroala ajaloo kõige kiirem intressimäärade tõstmise periood. Viimase üheksa kuu jooksul olid intressimäärad püsinud stabiilselt kõrgel.

Intressimäärade langetamine oli otsus, mis sai võimalikuks tänu Euroopa Keskpanga nõukogu piisavale kindlustundele, et kiire inflatsioon euroalal on lõpuks taltunud ja naaseb hinnastabiilsuse eesmärgi juurde, mille järgi tarbijahinnad kasvaksid aastas 2%. Hinnatõus on aeglustunud esiteks tänu energiahindade langusele, kuid üldiselt on ka nõrgenenud enamiku kaupade ja teenuste hinnatõususurve. Oma osa on kindlasti mänginud ka keskpanga karmistunud rahapoliitika, mis on laenukasvu ja üldist majandusaktiivsust tagasi hoidnud.

Tõstsime Euroopa Keskpangas alates 2022. aasta juulist euroala baasintressimäärasid kokku kümme korda, mis on euroala ajaloos kõige järsum intressimäärade tõstmise tsükkel. Ent teisalt pole euroalal ka nii kiiret hinnatõusu varem nähtud. Mitme kriisi koosmõjul küündis euroala hinnakasv oma haripunktis ehk 2022. aasta oktoobris üle 10%. Läinud aasta detsembriks oli see aeglustunud alla 3% ning kõige värskematel andmetel kallinesid maikuus euroalal hinnad aastatagusega võrreldes 2,6%.

Alustasin hinnatõusust, sest hinnastabiilsuse tagamine on Eesti Panga ja teiste euroala keskpankade peamine ülesanne. See on stabiilse majanduskasvu üks nurgakividest ja läheb ka inimestele kõige rohkem korda, sest see mõjutab nende igapäevast toimetulekut. Läinud aastal küsisime Eesti inimestelt, mis on nende suurim majandusmure. Pea kolm neljandikku vastanuist seadis esikohale kiire hinnatõusu. Sama mustrit näeme ka värskes eurobaromeetri küsitluses. See näitab, kui tähtis on, et keskpank oleks valmis liiga kiirele hinnatõusule reageerima. Kiirel hinnatõusul on ränk mõju nii majandusele kui ka üksikisikute heaolule. Keskpanga ravim intressimäärasid tõstes on kibe, kuid vajalik.

Läinud aasta oktoobris nägime, et keskpanga poliitika oli juba avaldanud tuntavat mõju - toonud kaasa laenukasvu aeglustumise, hoidnud mõnevõrra tagasi üldist majandusaktiivsust ja aidanud aeglustada hinnatõusu. Sellisel intressimäärade tasemel paistis hinnastabiilsuse eesmärk juba saavutatav. Peamine küsimus edasiseks oli, kui kauaks peavad intressimäärad sellele kõrgele tasemele püsima jääma.

Peale intressimäärade saab keskpank majanduses ringleva raha hulka ja hinda mõjutada finantsvarade, näiteks valitsuse võlakirjade ostmise ja müümisega. 2014. aastal käivitasime laiendatud varaostukava, et ergutada euroala majandust ohtlikult aeglase hinnatõusu oludes. Pandeemia alguses suurendasime võlakirjaoste, et tervisekriisile ei lisanduks finantsturgude kriis. Eelmisel aastal leidsime aga Euroopa Keskpanga nõukogus, et euroala majandus ja finantssektor nii ulatuslikku tuge enam ei vaja ning aeg on küps võlakirjaportfelli vähendada. Selle tulemusena kahanes euroala keskpankade võlakirjaportfell läinud aasta lõpuks ligi 243 miljardi euro võrra 4,7 triljoni euroni.

Euroopa Keskpanga nõukogus langetatud rahapoliitilistele otsustele tagasi vaadates saan selgelt öelda, et neil on olnud oodatud mõju ja need on meid hinnastabiilsuse eesmärgile lähemale toonud. Kuid me ei ole veel sihil. Euroopa Keskpanga värske prognoosi järgi aeglustub euroala inflatsioon 2%ni 2025. aasta teiseks pooleks. Selle saavutamiseks peavad intressimäärad eeldatavasti veel mõneks ajaks keskmisest kõrgemale jääma.

Jätkuks on sobilik rääkida Eesti Panga majandustulemustest, mida rahapoliitilised otsused vahetult mõjutavad.

Nii nagu 2022. aastal, mõjutas intressimäärade tõus ka eelmisel aastal negatiivselt paljude keskpankade majandustulemusi. Eesti Pank teenis siiski tulu, mida saime kasutada selleks, et osaliselt taastada aasta tagasi kasutusele võetud finantspuhvreid. Mäletatavasti sai Eesti Pank 2022. aastal intressimäärade järsu tõusu tõttu oma väärtpaberiportfellilt kahjumi, mille katmiseks pidime käiku laskma varasemate aastate kasumitest moodustatud riskieraldised. Neid puhvreid taastasimegi, mille järel on ka meie 2023. aasta kasumiaruandes tulemiks null.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, nüüd lühidalt Eesti majandusest, mille arengut on keskpank jälginud tavapärase tähelepanuga. Eesti majandus langes mullu teist aastat järjest. Majanduse käekäiku mõjutasid negatiivselt mitu tegurit. Eksporti piiras nõrkus peamistel eksporditurgudel, sealhulgas Skandinaavias, kus Eesti kaupade ja teenuste konkurentsivõimet õõnestas ka euro ebasoodne vahetuskurss Rootsi ja Norra krooni suhtes. Konkurentsivõimet halvendas lisaks see, et siinsed tööjõukulud kasvasid palju kiiremini. Samuti on Venemaa sõda Ukrainas ja selle järelmid Eesti majandust mõjutanud rohkem kui kaugemaid Euroopa riike. Euroala intressimäärade tõustes muutusid investeerimisprojektid kulukamaks ning laenu võtnud peredele jäi vähem raha muudeks kulutusteks, sest nende intressikulud olid suuremad. Teisalt kasvas huvi säästa, mistõttu kasvasid jõudsalt tähtajalised hoiused. Võrreldes muu Euroopaga mõjutasid Eesti majandust negatiivselt ka heitlikumad energiahinnad ja asjaolu, et valitsus sekkus majandusse erinevate tugimeetmetega vähem. Venemaa algatatud sõja ja sanktsioonide tõttu paljud varasemad ärimudelid enam ei toiminud. Ettevõtted on küll asunud otsima alternatiive ja uusi turge, kuid need muudatused võtavad aega. Aasta kokkuvõttes kahanes Eesti majandus püsihindades 3%. Seevastu jooksevhindades on Eesti majandus tublisti kosunud: pandeemiaeelse ajaga võrreldes on SKP kolmandiku jagu suurem. Tähelepanuväärne on, et tööturg on majanduslanguses seni väga hästi vastu pidanud ja hõive oli mullu läbi aegade suurim.

Hinnatõus oli Eestis läinud aastal ikka veel hoogne, ehkki 2022. aasta tipuga võrreldes märksa aeglasem. Eestis kallines tarbijakorv aasta kokkuvõttes 9,2%. Seda vedas aga hinnatõus, mis kestis energiakriisi algusest kuni 2023. aasta kevadeni. Alates läinud aasta aprillist kuni aasta lõpuni hinnatase Eestis enam ei kerkinud. See tähendab, et keskmise palga ostujõud jätkas järk-järgult taastumist. Läinud aasta detsembriks oli Eesti hinnatõus kahanenud aasta võrdluses 4%-le. Inimeste tarbimisvõimet ja seekaudu ka majandusaktiivsust kujundab nüüd aga hinnatase, mis on umbes kolmandiku võrra kõrgem kui vaid kolm aastat tagasi.

Pikalt väldanud majanduslanguse ja kõrgemate intressimääradega kaasneb risk, et Eesti ettevõtetel ja majapidamistel on raskem laene tagasi maksta. Seni on halbade laenude osakaal varasemate majanduslangustega võrreldes püsinud siiski väike. Enam kui 60 päeva üle maksetähtaja läinud laene on praegu sedavõrd vähe, et need moodustavad laenuportfellist vaid 0,3%, samas kui 2008.-2009. aasta kriisi ajal oli probleemsete laenude osa 25 korda suurem, tipnedes 7,5% juures. Ettevõtted on suuremate laenumaksetega toime tulnud tänu varasematele headele aastatele, kogutud puhvritele ja käibekasvule, mida veab hinnatõus. Märkimisväärseid probleeme pole me näinud ka kinnisvarasektoris, mis võinuks finantssüsteemi mõjutada pankade kaudu, kes on kinnisvarasektorile laenu andnud. Majapidamiste maksevõime on püsinud hea tänu sellele, et kasutusele on võetud varasemaid sääste, et tööpuudus suurenes vähe ja et palgakasv on jätkunud. Keerulisest majandusolukorrast hoolimata on laenude kättesaadavus püsinud hea, ehkki laenunõudlus on vähenenud.

Eesti pankade kasumid suurenesid mullu märkimisväärselt, kuna intressimäärade tõustes kasvasid laenude intressid kiiremini kui hoiuste intressid. See tõi kaasa avaliku diskussiooni pankade lisamaksustamise üle. Eesti Pank ei toeta ideed, et panku peaks teistest ettevõtlusvaldkondadest teistmoodi maksustama. Samas olime skeptilised ka pankade ettepaneku suhtes tuua riigieelarvesse lisaraha makstes erakorralisi dividendide varasemate aastate kasumitest. See vähendab pankade vahendeid, millest katta suurema kriisi korral võimalikke laenukahjumeid. Keskpanga hinnangul on Eesti pankade kapitalipuhvrid lähitulevikus siiski piisavad. Sellele aitab kaasa ka Eesti Panga otsus tõsta pankade vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue alates 2023. aasta detsembrist 1,5% peale. Makrojärelevalvemeetmetest rääkides otsustasime läinud aastal mõnevõrra leevendada reegleid, mida pangad peavad järgima eluasemelaenude pakkumisel. Kuna kodulaenude intressimäärad olid tõusnud juba üsna kõrgele, ei nõua me enam, et pangad analüüsiksid laenuvõtja maksevõimet veel tunduvalt kõrgemate intressimäärade korral.

Pankade kasumite kasvu valguses hindas Eesti Pank koos Finantsinspektsiooniga konkurentsi Eesti kodulaenude turul. Leidsime, et konkurents Eesti laenuturul on nõrgem kui suures osas arenenud riikides ja see avaldub peamiselt kõrgemas laenuhinnas. Tegime ettepanekuid, mis parandaksid kodulaenuturu toimimist ja soodustaksid panganduses konkurentsi. Need on seotud laenude refinantseerimisega ehk oma kodulaenu kolimisega ühest pangast teise, mis meie hinnangul võiks olla klientide jaoks lihtsam ja soodsam. Ettepanekute elluviimine eeldab osaliselt seadusemuudatusi, mistõttu loodan, et selleteemalised arutelud jõuavad peagi ka siia saali.

Pöörame järjest rohkem tähelepanu kriisikindluse parandamisele. Seaduse järgi on Eesti Panga korraldada, et sellised elutähtsad teenused nagu maksed ja sularaharinglus toimiksid ka hädaolukorras. Läinud aastal laiendasime elutähtsat teenust osutavate pankade ringi, kellel peab olema valmisolek pakkuda Eestis teenuseid kriisiolukordades. Swedbanki, SEB, Luminori ja LHV kõrval on nüüd elutähtsa teenuse osutaja ka Coop Pank. Lisaks uuendasime makseteenuste ja sularaharingluse hädaolukorra lahendamise plaane, et olla nende valdkondade kriisideks veelgi paremini valmis. Tulevikku vaadates ja Ukraina õpikohtasid arvestades on tähtis, et pangad looksid endale võimekuse tagada teenuste toimepidevus Eestis asuvatest infosüsteemidest sõltumatult. Julgen väita, et kogu kriisivalmiduse kontseptuaalses lähenemises on Eesti Pank saanud euroalal tunnustatud arvamusliidriks.

Toimepidevuse tagamisel on vajalikud õppused. Sularaharingluse osaliste ja riigiasutuste koostöös korraldasime läinud aastal sularaharingluse kriisiõppuse. Koos kõigi elutähtsat teenust osutavate pankadega korraldasime makseteenuse õppuse ning USA rahandusministeeriumi eestvedamisel toimus Põhja- ja Baltimaade ühine küberõppus Northern Bastion. Testisime ka Eesti Panga enda protsesside toimepidevust ja sarnasel kursil jätkame sel aastalgi.

Kriisikindluse teemaga on osaliselt seotud ka Euroopa Keskpanga digieuro arendusprojekt. Digitaalne euro oleks edaspidi veel üks alternatiiv, mis tagaks maksete toimimise isegi siis, kui kaardisüsteemid või elutähtsat teenust osutavad pangad mingil põhjusel ei tööta. Digieuroga saaks tulevikus makseid teha ka ilma internetiühenduseta. Laiemalt on digieuro aga mõeldud universaalseks maksevahendiks Eestis ja kõigis euroala riikides - nii nagu eurosularaha juba on kõikjal euroalal aktsepteeritud maksevahend.

Üks Eesti Panga ettepanek, mida möödunud aastal koos rahandusministeeriumiga edasi viisime ning mis on edukalt seaduseks saanud, puudutas ümardamisreeglit. Sellega soovisime vähendada vajadust juurde toota 1- ja 2sendiseid münte. Olen seda teemat ka siin saalis ja fraktsioonidega kohtumistel varem tõstatanud. Mul on hea meel, et see ettepanek leidis Riigikogus teie toetuse ja jõustub tuleval aastal. Füüsilistes müügikohtades tekib kaupmehel sellega kohustus ümardada sularahamakse korral ostukorvi lõplik maksumus üles- või allapoole lähima 5 sendini. See on igati mõistlik ja ka keskkonnasäästlik otsus. Lisaks käivitasime läinud aastal müntide taaskasutuse suurendamiseks koos Omnivaga mündikorjekampaania, mille käigus saab mündid vahetada kupüüride vastu. Mündikorje oli eeskujuks mitmele kommertspangale, kes on sel kevadel pakkunud oma klientidele kampaania korras võimalust münte tasuta ära tuua ja pangakontole panna.

Müntide taasringluse suurendamine on osa tegevustest, millega Eesti Pank toetab kestlikumat majandamist. Jälgime kestlikkuse põhimõtteid ka oma investeeringutes ja panga töökorralduses. Niisamuti arendame pidevalt oma töötajate teadmisi ja võimekust, et kliimamuutuste ja nende pidurdamiseks rakendatud meetmete mõju oma analüüsides, prognoosides ja riskihinnangutes paremini arvesse võtta. Nagu hiljuti siin saalis arupärimisele vastates nentisin, on kliimamuutustel ja nende ohjamiseks mõeldud kliimapoliitikal märkimisväärne mõju nii majandusele kui ka finantssüsteemile, ja keskpangad peavad seda arvesse võtma.

Eesti Pank nõustab valitsust majandusteemadel. Ka möödunud aastal hoiatasime, et sügav ja püsiv lõhe valitsemissektori kulude ja tulude vahel ei ole jätkusuutlik ning hakkab majandust koormama. Äsja kärpis reitinguagentuur S&P Eesti riigireitingut. Oluline põhjus oli Ukraina sõja lähedus ja selle negatiivne mõju meie majandusele, kuid selles otsuses mängis rolli ka Eesti riigivõla kiire kasv. Eesti Panga soovitus on taastada eelarvetasakaal võimalikult ruttu. Koos intressimäärade tõusuga on suurenenud võlateenindamiskulud, mis jätavad valitsusele järjest vähem paindlikkust teiste kulutuste üle otsustamisel ning vähem võimalusi majandusele tuge pakkuda, kui see peaks vajalikuks osutuma. Tingliku puhvrina tuleks ju käsitleda ka valitsuse piisavalt madalana hoitud võlakoormust, mis jätab Eesti riigile võimaluse keerulises olukorras raha juurde laenata. Eesti Panga soovitus on olnud, et Eesti kehtestatud riigisisesed eelarvereeglid peaksid olema mõnevõrra rangemad kui Euroopas ühiselt kokku lepitud reeglid, et hoida võlakoormuse kasvu kontrolli all ning koguda headel aegadel reserve. Pikemas vaates toetavad korras riigirahandus ja väike võlakoormus Eesti konkurentsi- ja kasvuvõimet.

Eesti majanduse konkurentsivõimet lahkasime läinud aastal põhjalikumalt ka Eesti Panga avalikul seminaril, kuhu kaasasime Soome kolleegid ja nende riigi kogemuse. Arutlesime koos ettevõtjatega, kas Eesti pika majanduslanguse taga on ajutised raskused või on meie majanduse kasvuvõime saanud püsivamalt kahjustada. Eesti Panga hinnangul võiks selline monitooring ja arutelu toimuda ühiskonnas pidevalt. Kasutaksin võimalust tunnustada riigikogu majanduskomisjoni, kes tegi mullu otsuse kokku kutsuda konkurentsivõime ekspertkogu, kus osalesid ka Eesti Panga esindajad. Äsja oli teema Riigikogu saalis olulise tähtsusega riikliku küsimusena ning töö tulemusel valmib peagi lõpparuanne analüüsi ja soovitustega.

Rahvusvahelisest koostööst on hea meel mainida, et esimest korda sai Rahvusvahelise Valuutafondi ehk IMFi Põhja- ja Baltimaade valijaskonna direktoriks inimene Baltimaadest - läinud aasta algusest on selleks Leedu keskpanga endine president Vitas Vasiliauskas. Tema kolmeaastase ametiaja jooksul osaleb valijaskonna juhtimises esimest korda koos Leedu ja Lätiga ka Eesti. Samuti otsustati läinud aasta lõpus IMFi kvoodireform fondi laenuvõime säilitamiseks, mis eeldab ka Eestilt lisamakset, mida Eesti Pank on teie nõusolekul valmis tegema.

Kokkuvõtteks on euroalal aeglustunud hinnatõus peatanud intressimäärade kiire tõusutsükli ja võimaldanud Euroopa Keskpanga nõukogul teha juba esimese intressimäärakärpe. See ei tähenda veel, et intressimäärad alanevad kiiresti - me ei ole siiski oma eesmärki saavutanud. Majanduses laiemalt hinnasurvet iseloomustav alusinflatsioon on veel kiire ning samuti on kiire teenuste hinnatõus, mida mõjutab euroalal kiirena püsiv palgakasv. Nii nagu nägime maikuu esialgsest hinnangust euroala inflatsioonile, võib hinnatõusu tempo ka ajutiselt uuesti kiireneda.

Eesti majanduses jätkus esimeses kvartalis langus, aga aasta teise poole suhtes oleme optimistlikumad. Energiahinnad on langenud, inimeste ostujõud paranenud, investeeringud kasvanud, tööjõukulude kasv aeglustub ja prognooside põhjal peaks ekspordi sihtturgude nõudlus hakkama taastuma. See annab lootust, et majanduse olukord tervikuna hakkab paranema. Homme avaldame Eesti Panga uuendatud majandusprognoosi. Teisalt püsivad tõsised riskid. Sõda Ukrainas kestab kolmandat aastat, tekkinud on uued sõjakolded Lähis-Idas ning pinged suurriikide vahel on järjest teravnenud. See võib uuesti kergitada energia-, muude sisendi- ja transpordihindu ja sellega kiirendada üldist hinnakasvu. Äsja sai valitud Euroopa Parlamendi uus koosseis, mis võib seada Euroopa majandusele uusi suundi.

Euroopa Keskpangas ja Eesti Pangas jätkame aga pingutusi oma peamise mandaadi, hinnastabiilsuse, saavutamiseks.

Siinkohal lõpetan. Tänan tähelepanu eest ja olen valmis vastama teie küsimustele.

Suuline kõne võib erineda kirjalikust