Kui suur osa Eesti tööjõust on kasutamata

Statistikaameti andmetel moodustasid 2023. aastal töötud 59% kogu alakasutatud tööjõust, samas kui 30,7% kasutamata tööjõust moodustasid mitteaktiivsed tööotsijad. Vaeghõivatud moodustavad läbi aastate ligikaudu kümnendiku kogu alakasutatud tööjõust.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötus iseloomustab tööjõu pakkumise olukorda tööturul ehk näitab, kui palju on inimesi, kes tahaksid töötada, kuid neil ei ole tööd. Sama nähtust kirjeldab laiemalt veel teinegi näitaja, milleks on tööjõu alakasutuse määr.

"Alakasutatud tööjõuks loetakse inimesi, kelle tööjõud ei leia optimaalset kasutust, mis tähendab, et nad tahaksid töötada rohkem kui nad seda teevad. See näitaja võimaldab veelgi täpsemalt hinnata, kui palju on tööturul kasutamata potentsiaali," sõnas analüütik.

Alakasutatud tööjõu moodustavad:

• töötud - inimesed, kes otsivad aktiivselt tööd ja tahaksid kohe tööle asuda;
• vaeghõivatud - inimesed, kes töötavad osakoormusega, kuid tahaksid töötada rohkem;
• mitteaktiivsed töösoovijad - inimesed, kes sooviksid kohe tööle asuda, kuid ei otsi aktiivselt tööd.

Vassiljeva ütles, et kui töötuse määr näitab, kui suure osa moodustavad töötud kogu tööjõust ehk töötutest ja töötavatest inimestest kokku, siis tööjõu alakasutuse määr näitab, kui suur on alakasutatud tööjõu suhe tööjõusse.

"Näiteks 2023. aastal oli töötuse määr ligi 6,4%, mis tähendab, et üle kuue protsendi kogu tööjõust moodustasid töötud inimesed. Samal aastal oli tööjõu alakasutuse määr 10,9%, mis tähendab, et enam kui kümnendik võimalikust tööjõust ei leidnud täit kasutust," tõdes analüütik.

Töötud on vaid osa kogu kasutamata tööjõust

"Töötud moodustavad kogu alakasutatud tööjõust väga jämedalt võttes poole, nende osa ulatus viimastel aastatel 47,7 protsendist aastal 2019 kuni 59 protsendini 2023. aastal. Väga suure osa kasutamata tööjõust moodustavad ka mitteaktiivsed töösoovijad: nende osakaal oli 43 protsendiga kõrgeim 2019. aastal ja 30,7 protsendiga madalaim 2023. aastal. Vaeghõivatud on moodustanud läbi aastate ligikaudu kümnendiku kogu alakasutatud tööjõust," lisas Vassiljeva.

Haridus ja töö

Sarnaselt töötuse määraga on tööjõu alakasutuse määr kõrgeim esimese taseme või madalama haridusega (st ilma keskhariduseta) inimeste hulgas ja kõige madalam kolmanda taseme ehk kõrgema haridusega inimeste hulgas.

Teise taseme, st kesk- ja kutsekeskharidusega inimeste hulgas on tööjõu alakasutuse määr sarnane tööealise rahvastiku keskmisega. "Seega, mida kõrgem on inimese haridustase, seda tõenäolisemalt leiab tema potentsiaal tööturul täiel määral kasutust," sõnas analüütik.

Euroopa võrdluses ulatus tööjõu alakasutuse määr 2023. aastal 3,3 protsendist Tšehhis kuni 20 protsendini Hispaanias. Eesti 10,9% asetus Euroopa Liidu keskmise (11,5%) lähistele. "Meie lähinaabritest oli Lätis ja Leedus tööjõu alakasutuse määr pisut väiksem kui Eestis, vastavalt 9,5% ja 9,4%, kuid Soomes ja Rootsis suurem, vastavalt 13,3% ja 15,6%," sõnas analüütik.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181
press[at] stat.ee(press[at]stat[dot]ee)